1. Informatsiooni ja statistika vahendamine valdkonnas toimuva kohta.
2. Kutse- ja kutsekõrghariduse arengu mõjutamine: kutseeksamite korral-damine, kutsestandardite loomine, õppeprogrammide uuendamine, koostöö Haridus- ja Teadusministeeriumiga riikliku kutseõppe erialade ja finant-seerimise osas.
3. Koostöö Välisministeeriumi ja Eesti saatkondadega uute potentsiaalsete klientide leidmiseks liikmesettevõtetele. Lisaks Euroopa Liidu väliskau-banduspoliitika seire.
4. ERTL korraldab kaks korda aastas liikmesettevõtete juhtide kokku-saamisi ja seminare.
5. Liit on keskpunktiks liikmete vahelise informatsiooni liikumisel (tellimused, materjalid, seadmed, personali vajadus jne).
6. Eesti ja Euroopa Liidu seadusloome mõjutamine ettevõtjatele kasulikus suunas koos teiste majandusharude liitude ja Eesti Tööandjate Keskliiduga.
7. ERTL arendab suhteid rõiva- ja tekstiilitööstuse liitudega riikides, kus on meie tööstuste majandushuvid.
Liikmelisus annab võimaluse oma arvamus kuuldavaks teha ja riigi otsuseid mõjutada!

 

Meelis Virkebau
Juhatuse esimees
Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit

Meelis Virkebau: tootmise tagasikolimine Hiinast on Eestile kasulik
 
Eesti Rõiva- ja Tekstiililiidu juhatuse esimehe Meelis Virkebau sõnul jätkub lähitulevikus Hiinast tootmise tagasikolimise protsess ja sellest võiks kasu lõigata ka Eesti rõiva- ja tekstiilitööstus.
 
„Ma olen täiesti kindel, et Hiinast tootmise tagasikolimise protsess jätkub ja kiireneb. Hiinasse ei anta enam varasemas mahus tellimusi ning tootmisvõimalusi otsitakse lähemalt – seda protsessi on tugevalt näha nii Euroopas kui Ameerikas,” märkis Virkebau.
 
Põhjusi selleks on mitmeid. Näiteks on tõusnud hiinlaste palgatase kordades, mis on muutnud tootmise oluliselt kallimaks. Naftahindade kasv on samas aga kergitanud kaubakonteinerite transporti. Kuid leidub ka teisi põhjusi, millesarnastega puututi kunagi kokku ka nõukaajal.
 
„Välja on tulnud ka sellised huvitavad asjad, et tootmine on Hiinas keskendunud rannikualale, kus tihtipeale ei jätku tootmiseks vajalikku elektrienergiat. Nõukaajal olin Tarbeklaasis tootmisdirektor ja kuulasin iga päev ärevusega, milline on järgmise päeva elektritarbimise režiim – 1, 2 või 3. Sellest sõltuvalt teadsime, milliseid klaasitootmise liine saab töös hoida,” tõi Virkebau paralleeli.
 
Lisaks on Hiina puhul kuulda olnud, et tööstusi suletakse aeg-ajalt ka meeletu õhureostuse ja sudu pärast, mistõttu ei suuda sealsed ettevõtted täita oma tellimusi.
 
Virkebau hinnangul on Eesti rõiva- ja tekstiilisektorile Hiinast tootmise tagasikolimise protsess kindlasti positiivne, kuna osa sellest tagasitulekust võib maanduda Eestis. Et see juhtuks, peavad kohalikud ettevõtted end piisavalt nähtavaks tegema.
 
„Samuti peame utsitama oma väikseid ja keskmisi ettevõtteid koostööle, et nad oleksid atraktiivseks partneriks ka suuremale ostjale,” lausus liidu juht. „Mina usun tulevikus ettevõtete vahelisse koostöösse. Kui siia tuleb suur välismaine tellija ja Eesti ettevõte ütleb, et tal pole võimsust seda tellimust teha, on see kuritegu – lasta suurtellija Eestist ära,” lisas ta.
 
Virkebau teada on mõne aasta eest selline juhtum aset leidnud.
 
„Skandinaaviast tuli pakkumine ja meie ettevõte ei võtnud seda tellimust vastu, kuna tema tootmisvõimsus oli väiksem kui tellimuse maht. Hiljem tuli välja, et seda infot ükski teine meie ettevõte ei teadnud,” rõhutas Virkebau kohalike ettevõtete omavahelise koostöö tähtsust.

 Raigo Neudorf
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.