|
KUTSESTANDARDID
/ Modelleerija IV
Eriala
spetsialiseerumisel:
nahk- ja karusnahktoodete modelleerija
EESSÕNA
See kutsestandard
on neljanda kvalifikatsioonitaseme modelleerija oskustele, teadmistele ja
isikuomadustele esitatavate nõuete kogum, mis on kokku lepitud asjaomaste
institutsioonide poolt.
Kutsestandardi
kavandi koostas Kergetööstuse Kutsenõukogu juurde moodustatud rõivatootmise
töörühm koosseisus:
|
Mare-Ann Perkmann |
AS Klementi |
|
Kaja Piirla |
AS Linette |
|
Merike Piirsalu |
AS Sangar |
|
Helle Raidvee |
AS Ilves-Extra |
|
Sirje Riimaa |
AS Baltika |
|
Ülle Nõmmiste |
Madli Moe- ja Õmbluse OÜ |
|
Ada Traumann |
Zik-Zak OÜ |
|
Heli Olde |
Tallinna Kergetööstustehnikum |
|
Reet Kallo |
Tallinna Tööstushariduskeskus |
|
Inna Soonurm |
Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus |
Ajavahemikus 10.
aprill - 3. mai 2000 viidi läbi kutsestandardi kavandi arvamusküsitlus Eesti
erinevates piirkondades moodustatud töörühmades, millede koosseisu kuulusid 44
ettevõtte ja 5 kutseõppeasutuse esindajad.
Modelleerija IV kutsestandardi lõppredaktsiooni koostamisel on eeltoodud töörühm
arvestanud kutsestandardi kavandi kohta arvamusküsitlusel tehtud ettepanekuid ja
märkusi.
See kutsestandard
on koostatud esmakordselt.
Kutsestandardi
koostamisel on arvestatud Suurbritannia NVQ-de (National Vocational
Qualifications - rahvuslikud kutsekvalifikatsioonid) kutseoskusnõuetega,
CEDEFOP'i (European Centre for the Development of Vocational Training - Euroopa
Kutsehariduse Arenduskeskus) poolt koostatud Euroopa Liidu liikmesriikide
kutseoskusnõuete võrdleva analüüsiga ja Soome kutsekvalifikatsiooninõuetega
(näyttotutkintojen kuvaukset).
Modelleerija IV
kutsestandard on kinnitatud 6. juunil 2000 Kergetööstuse Kutsenõukogu otsusega
nr. 2.
Kutsestandard on
registrisse kantud …
1 KASUTUSALA
1) töötajate
kvalifikatsiooninõuete määratlemine
2) õppekavade, koolitusprogrammide väljatöötamine
3) eksaminõuete väljatöötamine, kutsekvalifikatsiooni tõendamine ja hindamine
4) aluse andmine rahvusvaheliste kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide
võrdlemiseks
2
KUTSEKVALIFIKATSIOONISÜSTEEMI TERMINID
Kutsestandard
- kokkulepitud nõuete kogum kutse või eriala konkreetsel tasemel vajalikest
oskustest, teadmistest ja isikuomadustest.
Kutsekvalifikatsioonitasemed
Algtase - kutsealaste teadmiste ja oskuste nõue puudub; tööülesanded rutiinsed,
ettekirjutatud; tööülesanne juhib töötajat; vastutus kaudne.
I tase - kutsealased teadmised ja oskused on omandatud kas läbi koolituse või
pidevalt töötades; töö kellegi juhendamisel; toimetulek piiritletud
tööülesannetega; vastutus oma tööülesannete ulatuses.
II tase - kutsealastele teadmistele ja oskustele lisandub vilumus; toimetulek
erisuguste tööülesannetega; koostöövõime meeskonnas; vastutus tööülesannete
täitmise eest.
III tase - kutsealane meisterlikkus; kutsealaste teadmiste ja oskuste
edasiõpetamine; toimetulek keerukate ja vahelduvate tööülesannetega; valmisolek
vastutuseks ressursside jagamise ja teiste töö eest.
IV tase - kutsealastele teadmistele ja oskustele lisanduvad juhtimisalased
teadmised, oskused ja hoiakud; toimetulek paljude keerukate ja vahelduvate
tööülesannetega muutuvates olukordades; vastutus ressursside jagamise ja teiste
töö eest.
V tase - majandustegevuse valdkonna teoreetiliste aluste tundmine; toimetulek
mitmekesiste menetlusviiside valdamist eeldavate tööülesannetega muutuvates ja
ootamatutes olukordades; suur iseseisvus, vastutus analüüsimise, diagnoosimise
ning otsuste tegemise ja nende elluviimise eest.
Kutseoskusnõuded
Üldoskused ja -teadmised - majandustegevuse valdkonnast lähtuvad nõuded
üldistele teadmistele ja oskustele.
Põhioskused ja -teadmised - kutsespetsiifilised nõuded teadmistele ja oskustele.
Erioskused ja -teadmised - kutsespetsiifilised nõuded teadmistele ja oskustele,
mis on seotud spetsialiseerumisega.
Lisaoskused ja -teadmised - soovituslikud teadmised ja oskused, mis toetavad ja
laiendavad kutseoskusi.
Isikuomadused ja võimed - nõuded kutsealal töötamiseks eeldatavatele
isikuomadustele ja võimetele.
3
STATISTILISED TÄHISED
Eesti Majanduse
Tegevusalade Klassifikaatori järgi kuulub modelleerija rõivatootmise valdkonda,
kood 18.
Ametite Klassifikaatori järgi kuulub modelleerija oskus- ja käsitööliste
pearühma, tekstiil-, nahk- ja jms toodete lekaalitegijate ja juurdelõikajate
allrühma, kood 7435.
Kutsestandardi tähis fikseeritakse pärast kutsestandardite registri pidamise
põhimääruse jõustumist.
4
KUTSENIMETUS JA KUTSEKVALIFIKATSIOONI TASE
|
Eesti keeles:
|
Modelleerija IV
Eriala spetsialiseerumisel:
- nahk- ja karusnahktoodete modelleerija |
|
Inglise keeles:
|
Patternmaker IV
Speciality:
- leather and fur products patternmaker |
5
KUTSEKIRJELDUS
Modelleerija
valmistab vastavalt moejoonisele lõiked, mille järgi ta lõikab ja õmbleb toote
või kontrollib ja koordineerib selle valmistamist. Ta töötab välja
mudelikirjelduse ning valmistab lõiked ja lekaalid vastavalt tüüpmõõtude
tabelile või kliendi mõõtudele. Lõigete valmistamisel peab ta oskama arvestada
materjalide omaduste, töötlemistehnoloogia ja seadmete võimalustega.
Modelleerija tunneb toote valmistamise protsessi tervikuna, valdab õmblemise
erinevaid tehnikaid ning oskab kasutada töövahendeid, seadmeid ja masinaid.
Modelleerija võib töötada rõiva- ja nahatööstuse ettevõttes.
Modelleerija töö eeldab vastutustunnet, isiklikku initsiatiivi ning oskust
töötada meeskonnas. Töös on oluline sõrmede osavus, kiirus, täpsus ja
loomupärane võime näha valmistoodet inimfiguuril.
Modelleerija töös on oluline huvi materjalide ja moetrendide vastu, vormi-,
stiili- ja värvitaju ning loovus.
Klientide teenindamine eeldab suhtlemisvalmidust, viisakat ja taktitundelist
käitumist ning probleemide lahendamise oskust.
Modelleerija töökeskkonnas esinev tekstiilitolm ja karusnahad võivad tundlikel
inimestel tekitada allergiat.
Modelleerija IV kvalifikatsiooni taotlemisel on soovitatav haridustase
kutsekõrgharidus või keskharidus ja kutsealane koolitus ning nõutav vähemalt
üheaastane töökogemus rätsepana.
Spetsialiseerumisel võib modelleerija IV saada nahk- ja karusnahktoodete
modelleerija eriala, omandades vastavad erioskused.
See kutsestandard on aluseks keskhariduse järgse kutsekõrghariduse õppekava
koostamisele.
6
KUTSEOSKUSNÕUDED
6.1 Üldoskused
ja -teadmised
6.1.1 Majandus - kesktase (vt lisa A)
6.1.2 Õigusaktid - kesktase (vt lisa A)
1) majandusvaldkonna ja kutsealaga seonduvad õigusaktid
2) tööõigus
6.1.3 Töökeskkonna ohutus - kesktase (vt lisa A)
1) töötervishoid ja ergonoomika
2) tuleohutus
3) elektriohutus
4) masinate ja seadmete ohutus
5) tööõnnetused ja esmaabi
6) tegutsemine ohuolukordades
7) jäätmekäitlus
6.1.4 Suhtlemine - kõrgtase (vt lisa A)
1) suhtlemistehnikate valdamine
2) konfliktidega toimetulek
6.1.5 Organisatsioonikäitumine - kesktase (vt lisa A)
6.1.6 Arvuti kasutamine - AO1, AO2, AO3, AO4, AO6, AO7 (vt lisa B)
6.1.7 Eesti keel - kesktase (vt lisa C)
6.1.8 Üks võõrkeel - kesktase (vt lisa C)
6.2 Põhioskused ja -teadmised
6.2.1 Kergetööstuse, sh rõivatootmise ajalugu ning arengusuunad, tootmise liigid
ja organisatsiooni struktuur - kesktase (vt lisa A)
6.2.2 Rõivaste ajalugu
6.2.3 Kutsealane terminoloogia
6.2.4 Materjalide liigid ja omadused
6.2.5 Materjalide kasutamine ja töötlemine
6.2.6 Toote liigid
6.2.7 Töövahendid, seadmed ja masinad (vt lisa D)
1) ehitus ja tööpõhimõtted
2) niidistamine ja reguleerimine
3) hooldamine
6.2.8 Õmblustehnoloogia
1) tehnoloogilise dokumentatsiooni koostamine, lugemine ja leppemärkide
tundmine
2) õmbluste ja pistete liigid
3) õmblustarvikud
4) toote töötlemise tehnoloogiline järjestus
5) kuumniiske töötlemine
6) toote detailide kokku õmblemine valmistooteks ratsionaalsete töövõtetega
7) meeste, naiste ja laste toodete tehnoloogia ja töötlemise erinevused
8) õige tehnoloogia valimine
9) töötlemisviiside analüüsimine ja kirjeldamine
6.2.9 Toote disainimine
6.2.10 Toote sobivus kliendi olemusega
6.2.11 Aksessuaarid
6.2.12 Rõivakollektsioonid - algtase (vt lisa A)
6.2.13 Tehniline modelleerimine - kõrgtase (vt lisa A)
1) figuuri proportsioonid, tüübid ja mõõtude tabelid
2) mõõtude võtmine figuurilt
3) lõigete valmistamine käsitsi ja arvutil
4) lõigete suurendamine ning vähendamine käsitsi ja arvutil
5) lõigete valmistamise erinevad meetodid
6) lekaalide valmistamine
6.2.14 Juurdelõikamine - kõrgtase (vt lisa A)
1) paigutuste tegemine käsitsi ja arvutil
2) ladestamise viisid
3) juurdelõigatud detailide ettevalmistamine õmblemiseks
6.2.15 Toote proovide tegemine
1) lõike vigade (konstruktsiooniliste, lõiketehniliste) äratundmine ning
kõrvaldamine
2) istuvusvigade kõrvaldamine
6.2.16 Kvaliteedikontrolli meetodid
6.2.17 Klienditeenindus - kõrgtase (vt lisa A)
1) teeninduskultuuri alused
2) erivajadusega klientide teenindamine
3) klientide nõustamine
4) kiituste ja kaebuste käsitlemine
6.2.18 Töökorraldus
1) töö normeerimise alused
2) oma töö säästlik korraldamine vastavalt ratsionaalsetele töövõtetele
3) oma töökoha, seadmete ja abivahendite tööks ettevalmistamine ja korras
hoidmine
6.2.19 Laomajandus - algtase (vt lisa A)
6.3 Erioskused ja -teadmised
6.3.1 Nahk- ja karusnahktoodete modelleerija
1) nahkade ja karusnahkade liigid ning omadused
2) nahk- ja karusnahktoodete modelleerimine
6.4 Lisaoskused ja -teadmised
6.4.1 Rõivakollektsioonid - kesktase (vt lisa A)
6.5 Isikuomadused ja võimed
6.5.1 Ruumiline kujutlusvõime
6.5.2 Kontsentreerumisvõime
6.5.3 Loogiline mõtlemine
6.5.4 Analüüsivõime
6.5.5 Väljendusoskus
6.5.6 Matemaatiline võimekus
6.5.7 Kohanemisvõime (pinge- ja stressitaluvus)
6.5.8 Teenindusvalmidus
6.5.9 Koostöövalmidus
6.5.10 Vastutusvõime (usaldatavus, kohusetunne, enesedistsipliin)
6.5.11 Otsustusvõime
6.5.12 Loovus
6.5.13 Hoolikus ja täpsus
6.5.14 Õpivalmidus
6.5.15 Iseseisvus
6.5.16 Kannatlikkus, püsivus
7
KEHTIVUSAEG
Kutsestandard
kehtib 4 aastat. Vastavalt vajadusele võib standardit muuta enne standardi
kehtivusaja lõppu.
8 KINNITAJA
Modelleerija IV
kutsestandardi on kinnitanud Kergetööstuse Kutsenõukogu koosseisus:
|
Ardo Kamratov |
Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit, Tallinna Tehnikaülikool |
|
Kadri Rattasepp |
AS Kreenholmi Valdus |
|
Heiki Madisson |
OÜ Välk |
|
Maie Vader |
Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit |
|
Sirje Riimaa |
AS Baltika |
|
Tiina Verner |
Baltex 2000 |
|
Lehti Dressel |
Eesti Kergetööstustöötajate Ametiühingute Liit |
|
Malle Kindel |
Sotsiaalministeerium |
|
Reet Neudorf |
Haridusministeerium |
|
Oleg Epner |
Majandusministeerium |
|
Tiia Tali |
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda |
Lisa A
KONKREETSETE TEADMISTE JA OSKUSTE TASEMETE KIRJELDUSED
Algtase -
mõistete, faktide ja põhimõtete teadmine; põhiliste praktiliste oskuste
kasutamine.
Kesktase - mõistete ja faktide tõlgendamine ja võrdlus, seoste loomine;
suure hulga hästi omandatud praktiliste oskuste kasutamine.
Kõrgtase - seostatud faktide alusel analüüsimine, prognoosimine,
järeldamine, üldistamine, hindamine; sügava spetsialiseerumisega oskuste
kasutamine tegevusvaldkonna ulatuses.
Lisa B
ARVUTI KASUTAMISE OSKUS ELEMENTAARSEL TASEMEL
Arvutikasutaja
oskustunnistus – AO (ECDL – European Computer Driving Licence) on Euroopas välja
töötatud infoühiskonna tundmise ja arvutikasutuse kvalifikatsioonistandard, mis
katab laiatarbe rakendustarkvara praktiliste baasoskuste taseme. (AO tunnistuse
omamine ei ole kutsekvalifikatsiooni taotlemisel kohustuslik.)
7 moodulit:
AO1 – Infotehnoloogia ja ühiskond
AO2 – Arvuti kasutamine ja failihaldussüsteemid
AO3 – Tekstitöötlus
AO4 – Tabeltöötlus
AO5 – Andmebaasid
AO6 – Arvutigraafika
AO7 – Interneti kasutamine
AO1
INFOTEHNOLOOGIA JA ÜHISKOND
1.
Infotehnoloogia kasutamine
2. Eesti ja infotehnoloogia
AO2 ARVUTI
KASUTAMINE JA FAILIHALDUSSÜSTEEMID
1. Põhimõisted ja
terminid
2. Arvuti kasutamine
3. Failid ja kaustad
AO3
TEKSTITÖÖTLUS
1.
Tekstitoimetid, nende formaadid ning üldised tekstiformaadid (*.txt, *.rft)
2. Töö olemasoleva dokumendiga
3. Uue dokumendi loomine
4. Teksti ümberpaigutamine ja korrigeerimine dokumendis
5. Teksti välimuse muutmine
6. Lehekülje kujundus
7. Töö tabelitega
8. Seosed teiste dokumentide ja programmidega
9. Teksti keele määramine ja õigekeele kontroll
10. Dokumendi trükkimine
AO4
TABELTÖÖTLUS
1. Töö
olemasoleva tabeliga
2. Uue tabeli loomine
3. Tabeli kujundamine
4. Andmete sorteerimine (ühe ja mitme tunnuse järgi)
5. Arvutused tabelis
6. Diagrammi loomine
7. Diagrammi parameetrite muutmine
8. Dokumendi päise ja jaluse loomine
9. Tabeli trükkimine
AO5
ANDMEBAASID
1. Olemasoleva
andmebaasi kasutamine
2. Uue andmebaasi loomine
3. Päringu koostamine
4. Aruannete koostamine (programmitarga e. nõustaja (Wizard) abil)
5. Andmetabel tekstitoimetis ja tema kasutamise võimalused
6. Andmete (tabeli, päringu tulemuse, aruande) eksportimine tekstifailiks (.txt,
.rtf, .doc jm)
AO6
ARVUTIGRAAFIKA
1. Esitluse
loomine
2. Kujundamine ja joonistamine
AO7
INTERNETI KASUTAMINE
1. Elektronkiri
2. WWW
3. Uudisgrupid
4. Listid
5. FTP
Lisa C
KEELTE OSKUSTASEMETE KIRJELDUSED
Alljärgnevates
nõuetes on lähtutud Eesti Vabariigi keeleseaduses kasutatavatest riigikeele
oskuskategooriatest, laiendades samad nõuded võõrkeelele.
Algtase -
keele piiratud suuline ja elementaarne kirjalik oskus. Isik tuleb toime
tuttavates keelekasutusolukordades, saab aru selgest kõnest igapäevaelu
puudutavatel teemadel, mõistab üldjoontes lihtsama teksti sisu ning oskab täita
lihtsaid tüüpdokumente ja kirjutada lühikesi tarbetekste;
Kesktase -
keele suuline ja piiratud kirjalik oskus. Isik tuleb toime mitmekesistes
keelekasutusolukordades, saab aru normaalse tempoga kõnest, mõistab raskusteta
igapäevaelu kajastavate tekstide sisu, suudab kirjutada oma tegevusvaldkonda
puudutavaid tekste;
Kõrgtase -
keele suuline ja kirjalik oskus. Isik väljendab ennast vabalt, sõltumata
keelekasutusolukorrast, saab aru ka kiire tempoga kõnest, mõistab raskusteta
keerulisemate tekstide sisu, suudab kirjutada stiililt ja funktsioonilt
erinevaid tekste.
Lisa D
TÖÖVAHENDID, SEADMED JA MASINAD
1. Osata kasutada
1.1 Süstikpistemasin
1.2 Ahelpistemasinad:
1) salapistemasin
2) äärestusmasin
3) ühendus-äärestusmasin
4) kattepistemasin
1.3 Nööpaugumasin
1.4 Nööbikinnitusmasin
1.5 Riilimasin
1.6 Kuum-niiske töötlemise seadmed:
1) triikraud
2) pressid
3) mannekeenid
1.7 Abitöövahendid:
1) käärid
2) eripresstallad
3) palistajad
4) kantimisseadmed
5) piirdejoonlauad
6) ?abloonid
1.8 Tikkimisseadmed
1.9 Erinevate õmblustarvikute (trukid, needid, öösid, haagid jms) kinnitamise
seadmed
2. Teada
2.1 Õmbluste automaadid
2.2 Taskuautomaadid
2.3 Ladestusseadmed
2.4 Lõikusseadmed
2.5 Dubleerimisseadmed
2.6 Teipimisseadmed
3. Nahk- ja
karusnahktoodete modelleerijaks spetsialiseerumisel teada ja osata kasutada
3.1 Naha ja karusnaha õmblemise masinad
3.2 Naha ja karusnaha töötlemise vahendid
|