|
KUTSESTANDARDID /
Moedisainer V
EESSÕNA
See kutsestandard
on viienda kvalifikatsioonitaseme moedisaineri oskustele, teadmistele ja
isikuomadustele esitatavate nõuete kogum, mis on kokku lepitud asjaomaste
institutsioonide poolt.
Kutsestandardi
kavandi koostas Kergetööstuse Kutsenõukogu juurde moodustatud rõivatootmise
töörühm koosseisus:
|
Mare-Ann Perkmann |
AS Klementi |
|
Kaja Piirla |
AS Linette |
|
Merike Piirsalu |
AS Sangar |
|
Helle Raidvee |
AS Ilves-Extra |
|
Sirje Riimaa |
AS Baltika |
|
Ülle Nõmmiste |
OÜ Tredantia |
|
Ada Traumann |
Zik-Zak OÜ |
|
Heli Olde |
Tallinna Kergetööstustehnikum |
|
Reet Kallo |
Tallinna Tööstushariduskeskus |
|
Inna Soonurm |
Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus |
Ajavahemikus
15.03 kuni 02.04.2001 viidi läbi kutsestandardi kavandi arvamusküsitlus, milles
osalesid 21 ettevõtte ja 4 kutseõppeasutuse esindajad.
Moedisainer V kutsestandardi lõppredaktsiooni koostamisel on eeltoodud töörühm
arvestanud kutsestandardi kavandi kohta arvamusküsitlusel tehtud ettepanekuid ja
märkusi.
See kutsestandard
on koostatud esmakordselt.
Kutsestandardi
koostamisel on arvestatud Suurbritannia NVQ-de (National Vocational
Qualifications - rahvuslikud kutsekvalifikatsioonid) kutseoskusnõuetega,
CEDEFOP'i (European Centre for the Development of Vocational Training - Euroopa
Kutsehariduse Arenduskeskus) poolt koostatud Euroopa Liidu liikmesriikide
kutseoskusnõuete võrdleva analüüsiga ja Soome kutsekvalifikatsiooninõuetega
(näyttotutkintojen kuvaukset).
Moedisainer V
kutsestandard on kinnitatud 10.05.2001 Kergetööstuse Kutsenõukogu otsusega nr.
3.
Kutsestandard on
registrisse kantud …
1 KASUTUSALA
1) töötajate
kvalifikatsiooninõuete määratlemine
2) õppekavade, koolitusprogrammide väljatöötamine
3) eksaminõuete väljatöötamine, kutsekvalifikatsiooni tõendamine ja hindamine
4) aluse andmine rahvusvaheliste kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide
võrdlemiseks
2
KUTSEKVALIFIKATSIOONISÜSTEEMI TERMINID
Kutsestandard
- dokument, mis määrab kindlaks kutsekvalifikatsioonist tulenevad nõuded
teadmistele, oskustele, vilumustele, kogemustele, väärtushinnangutele ja
isikuomadustele.
Kutsekvalifikatsioon – antud kutsealal nõutav kompetentsuse tase, mida
tunnustatakse kas reguleeritud, ajalooliselt või rahvusvaheliselt kujunenud
nõuete alusel. Kõik kutsed ei eelda kvalifikatsioonide fikseerimist I kuni V
tasemeni. Iga konkreetse kutse kvalifikatsioonid määratleb kutsenõukogu.
I tase - lihtsate tööülesannete täitmine sarnastes olukordades; põhilised
kutsealased oskused ja teadmised on omandatud enamasti läbi koolituse; vajadusel
juhendatakse töö käigus; vastutab oma tööülesannete täitmise eest.
II tase - põhiliste tööülesannete täitmine erinevates olukordades; lisaks
kutsealastele oskustele ja teadmistele omab vilumust ja kogemust; töötaja töötab
iseseisvalt; vastutab oma tööülesannete täitmise eest.
III tase - keerukate tööülesannete täitmine erinevates ja vahelduvates
olukordades; omab kutsealast meisterlikkust; valmisolek kutsealaste oskuste ja
teadmiste edasiandmiseks või laialdased kutsealased oskused ja teadmised on
omandatud läbi koolituse; valmisolek korraldada ressursside jagamist ja teiste
tööd ning vastutada selle eest.
IV tase - erinevate, keerukate, analüüsimist ja otsustamist eeldavate
tööülesannete täitmine muutuvates olukordades; laialdased kutsealased teadmised
ja oskused, millele lisanduvad kogemused ja vilumused või juhtimisalased
teadmised; korraldab ressursside jagamist ja teiste tööd ning vastutab selle
eest.
V tase - uute kontseptsioonide ja lähenemisviiside väljaarendamine või
tegevuspoliitika arengusuundade väljatöötamist eeldatavate tööülesannete
täitmine erinevate funktsioonide ja koordineerimisega; põhjalikud teadmised
tegevusvaldkonnast või kogu valdkonda puudutavad oskused; vastutus analüüside,
diagnooside ja otsuste ning nende elluviimise eest.
Kutseoskusnõuded
Üldoskused ja -teadmised - tegevusvaldkondi läbivad nõuded üldistele oskustele
ja teadmistele.
Põhioskused ja -teadmised - kutsealal tegutsemiseks vajalikud nõuded oskustele
ja teadmistele.
Erioskused ja -teadmised - nõuded oskustele ja teadmistele, mis on seotud
spetsialiseerumisega.
Lisaoskused ja -teadmised - soovituslikud oskused ja teadmised, mis toetavad ja
laiendavad kutseoskusi või seonduvad lisakvalifikatsiooniga.
Isikuomadused ja võimed - nõuded kutsealal töötamiseks eeldatavatele isiku- ja
isiksuslikele omadustele ja füüsilistele võimetele.
Konkreetsete teadmiste ja oskuste tasemete kirjeldused
Algtase - mõistete, faktide ja põhimõtete teadmine; põhiliste töövõtete
valdamine.
Kesktase - mõistete ja faktide tõlgendamine ja võrdlus, seoste loomine;
mitmekesiste töövõtete valdamine.
Kõrgtase - seostatud faktide alusel analüüsimine, prognoosimine, järeldamine,
üldistamine, hindamine; mitmekesiste komplitseeritud töövõtete valdamine.
3
KUTSESTANDARDIGA SEONDUVAD STATISTILISED KOODID
Eesti Majanduse
Tegevusalade Klassifikaatori järgi kuulub rõivaste disainimine rõivatootmise
valdkonda, kood 18.
Ametite Klassifikaatori järgi kuulub moedisainer 3. pearühma "Keskastme
spetsialistid ja tehnikud", kood 3471.
4
KUTSEKVALIFIKATSIOON
|
Eesti keeles: |
Moedisainer V |
|
Inglise keeles: |
Fashion Designer V |
|
Soome keeles: |
Vaatetussuunittelija V |
5
KUTSEKIRJELDUS
Moedisainer
kavandab ja kujundab rõivaste mudeleid ning rõivakollektsioone ühendades
loomingulisuse ja teostatavuse. Ta peab aru saama sotsiaalsetest,
kultuurilistest, poliitilistest, majanduslikest ning tehnoloogilistest
arengutest ning nende seosest moe ja rõivatööstusega. Oluline on võime tajuda ja
ette näha muutusi tarbija elustiilis ja väärtushinnangutes. Ta peab oma
loometöös arvestama materjalide uudsust, omadusi, värvi, hinda, valmistoote
kandjasõbralikkust ning turvalisust. Edukaks tegutsemiseks kutsealal on tähtis
oma rõivakollektsioonide esitlemise oskus. Oluline on rahvusvaheliste kontaktide
loomine ja messidel töötamine, mis eeldab head võõrkeelte oskust,
suhtlemisoskust, koostöövõimet ning valmisolekut välislähetusteks. Töö eeldab
isiklikku initsiatiivi, vastutustunnet ning oskust töötada meeskonnas. Vajalik
on adekvaatne enesehinnang, et taluda võimalikke ebaõnnestumisi.
Töö nõuab valmisolekut pingelisteks ja tippkoormusega tööperioodideks, tagamaks
rõivakollektsioonide õigeaegse valmimise.
Moedisainer kavandab ja kujundab rõivaid tööstuslikuks tootmiseks ja/või
individuaalsele kliendile ning on stiilinõustaja, soovitades erinevaid
rõivaesemeid ja lisandeid ühtseks tervikuks lähtudes konkreetsest sihtgrupist
või kliendist.
Moedisainer V kvalifikatsiooni taotlemisel on soovitav kõrgharidus ning nõutav
on 3-aastane kutsealane töökogemus.
6
KUTSEOSKUSNÕUDED
6.1 Üldoskused
ja -teadmised
6.1.1 Majandus - kesktase
1) rahvusvaheline turg
6.1.2 Õigusaktid - kesktase
1) majandusvaldkonna ja kutsealaga seonduvad õigusaktid
2) tööõigus
6.1.3 Töökeskkonna ohutus - kesktase
6.1.4 Suhtlemine - kõrgtase
6.1.5 Klienditeenindus - kõrgtase
6.1.6 Organisatsioonikäitumine - kesktase
6.1.7 Psühholoogia - algtase
6.1.8 Arvuti kasutamine - AO1 - AO7 (vt lisa A)
6.1.9 Keeleoskus (vt lisa B)
1) eesti keel - kesktase
2) üks võõrkeel - kesktase
6.1.10 Projektijuhtimine - kesktase
6.2 Põhioskused ja -teadmised
6.2.1 Kergetööstuse, sh rõivatootmise ajalugu ning arengusuunad, tootmise liigid
ja organisatsiooni struktuur - kesktase (vt lisa A)
6.2.2 Rõivaste ajalugu
6.2.3 Rõivamudelite- ja kollektsioonide koostamise põhimõtted ja kavandamine
1) tarbija vajadused
2) muutused moes ja tarbija vastuvõtlikkus
a) moe tsüklid ja arenguastmed
3) moeotsing- ja analüüs
6.2.4 Eskiiside, kavandite ja jooniste valmistamine käsitsi ja arvutil (CAD)
6.2.5 Kutsealane terminoloogia eesti ja inglise keeles
6.2.6 Materjalide tundmine, kasutamine ja töötlemine
1) tootmise geograafia
2) materjalide liigid
3) materjalide omadused
6.2.7 Erinevate tooteliikide: meesterõivad, naisterõivad, lasterõivad,
ametirõivad, vabaajarõivad, spordirõivad, aksessuaarid, pesutooted jms
disainimise eripära
6.2.8 Materjalide, furnituuride ja aksessuaaride valimine rõivakollektsioonile
6.2.9 Stiilinõustamine
6.2.10 Töökavandite ja valmiskollektsioonikavandite esitlemine
6.2.11 Esitluskataloogide ettevalmistamine
6.2.12 Valmiskollektsiooni ettevalmistamine ja esitlemine modellidel
6.2.13 Kollektsiooni müügitulemuste analüüsimine
6.2.14 Õmblustehnoloogia - kesktase
6.2.15 Tehniline modelleerimine - algtase
6.2.16 Juurdelõikamine - algtase
6.2.17 Toote proovide tegemine
1) lõike vigade (konstruktsiooniliste, lõiketehniliste) äratundmine
2) istuvusvigade tundmine
6.2.18 Kvaliteedijuhtimine
6.2.19 Inglise keel - kesktase (vt lisa B)
6.3 Lisaoskused ja -teadmised (vabalt valitavad)
6.3.1 Turundus ja reklaam
6.3.2 Tekstiilidisaini tehnikad
6.4 Isikuomadused ja võimed
6.4.1 Loovus
6.4.2 Stiilitunnetus
6.4.3 Ruumiline kujutlusvõime
6.4.5 Analüüsivõime
6.4.6 Saavutusvajadus
6.4.7 Läbilöögivõime
6.4.8 Iseseisvus ja otsustusvõime
6.4.9 Enesekindlus
6.4.10 Vastutusvõime (usaldatavus, kohusetunne, enesedistsipliin)
6.4.11 Väljendusoskus
6.4.12 Kontsentreerumisvõime
6.4.13 Kohanemisvõime (pinge- ja stressitaluvus)
6.4.14 Koostöövalmidus
6.4.15 Teenindusvalmidus
6.4.16 Arenemisvalmidus
7
KEHTIVUSAEG
Kutsestandard
kehtib 4 aastat. Vastavalt vajadusele võib standardit muuta enne standardi
kehtivusaja lõppu.
8 KINNITAJA
Moedisainer V
kutsestandardi on kinnitanud Kergetööstuse Kutsenõukogu koosseisus:
|
Ardo Kamratov |
Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit |
|
Kadri Rattasepp |
AS Kreenholmi Valdus |
|
Heiki Madisson |
OÜ Välk |
|
Maie Vader |
Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit |
|
Sirje Riimaa |
AS Baltika |
|
Tiina Verner |
Baltex 2000 |
|
Lehti Dressel |
Eesti Kergetööstustöötajate Ametiühingute Liit |
|
Malle Kindel |
Sotsiaalministeerium |
|
Reet Neudorf |
Haridusministeerium |
|
Oleg Epner |
Majandusministeerium |
|
Tiia Tali |
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda |
Lisa A
ARVUTI KASUTAMISE OSKUS ELEMENTAARSEL TASEMEL
Arvutikasutaja
oskustunnistus – AO (ECDL – European Computer Driving Licence) on Euroopas välja
töötatud infoühiskonna tundmise ja arvutikasutuse kvalifikatsioonistandard, mis
katab laiatarbe rakendustarkvara praktiliste baasoskuste taseme. (AO tunnistuse
omamine ei ole kutsekvalifikatsiooni taotlemisel kohustuslik.)
7 moodulit:
AO1 - Infotehnoloogia ja ühiskond
AO2 - Arvuti kasutamine ja failihaldussüsteemid
AO3 - Tekstitöötlus
AO4 - Tabeltöötlus
AO5 - Andmebaasid
AO6 - Arvutigraafika
AO7 - Interneti kasutamine
AO1
INFOTEHNOLOOGIA JA ÜHISKOND
1.
Infotehnoloogia kasutamine
2. Eesti ja infotehnoloogia
AO2 ARVUTI
KASUTAMINE JA FAILIHALDUSSÜSTEEMID
1. Põhimõisted ja
terminid
2. Arvuti kasutamine
3. Failid ja kaustad
AO3
TEKSTITÖÖTLUS
1.
Tekstitoimetid, nende formaadid ning üldised tekstiformaadid (*.txt, *.rft)
2. Töö olemasoleva dokumendiga
3. Uue dokumendi loomine
4. Teksti ümberpaigutamine ja korrigeerimine dokumendis
5. Teksti välimuse muutmine
6. Lehekülje kujundus
7. Töö tabelitega
8. Seosed teiste dokumentide ja programmidega
9. Teksti keele määramine ja õigekeele kontroll
10. Dokumendi trükkimine
AO4
TABELTÖÖTLUS
1. Töö
olemasoleva tabeliga
2. Uue tabeli loomine
3. Tabeli kujundamine
4. Andmete sorteerimine (ühe ja mitme tunnuse järgi)
5. Arvutused tabelis
6. Diagrammi loomine
7. Diagrammi parameetrite muutmine
8. Dokumendi päise ja jaluse loomine
9. Tabeli trükkimine
AO5
ANDMEBAASID
1. Olemasoleva
andmebaasi kasutamine
2. Uue andmebaasi loomine
3. Päringu koostamine
4. Aruannete koostamine (programmitarga e. nõustaja (Wizard) abil)
5. Andmetabel tekstitoimetis ja tema kasutamise võimalused
6. Andmete (tabeli, päringu tulemuse, aruande) eksportimine tekstifailiks (.txt,
.rtf, .doc jm)
AO6
ARVUTIGRAAFIKA
1. Esitluse
loomine
2. Kujundamine ja joonistamine
AO7
INTERNETI KASUTAMINE
1. Elektronkiri
2. WWW
3. Uudisgrupid
4. Listid
5. FTP
Lisa B
KEELTE OSKUSTASEMETE KIRJELDUSED
Alljärgnevates
nõuetes on lähtutud Eesti Vabariigi keeleseaduses kasutatavatest riigikeele
oskuskategooriatest, laiendades samad nõuded võõrkeelele.
Algtase -
keele piiratud suuline ja elementaarne kirjalik oskus. Isik tuleb toime
tuttavates keelekasutusolukordades, saab aru selgest kõnest igapäevaelu
puudutavatel teemadel, mõistab üldjoontes lihtsama teksti sisu ning oskab täita
lihtsaid tüüpdokumente ja kirjutada lühikesi tarbetekste;
Kesktase -
keele suuline ja piiratud kirjalik oskus. Isik tuleb toime mitmekesistes
keelekasutusolukordades, saab aru normaalse tempoga kõnest, mõistab raskusteta
igapäevaelu kajastavate tekstide sisu, suudab kirjutada oma tegevusvaldkonda
puudutavaid tekste;
Kõrgtase -
keele suuline ja kirjalik oskus. Isik väljendab ennast vabalt, sõltumata
keelekasutusolukorrast, saab aru ka kiire tempoga kõnest, mõistab raskusteta
keerulisemate tekstide sisu, suudab kirjutada stiililt ja funktsioonilt
erinevaid tekste.
|