|
KUTSESTANDARDID /
Õmblusala juht
EESSÕNA
See kutsestandard sisaldab asjaomaste
institutsioonide poolt kokkulepitud nõudeid õmblusala juht V kvalifikatsioonile.
Kutsestandardi kavandi koostas
Kergetööstuse Kutsenõukogu juurde moodustatud rõivatootmise töörühm koos-seisus:
|
Mare-Ann Perkmann
|
OÜ AGN |
|
Kaja Piirla
|
OÜ Kaldarud |
|
Helle Raidvee
|
AS Ilves-Ekstra |
|
Sirje Riimaa
|
AS Baltika |
|
Ada Traumann
|
OÜ Zik Zak |
|
Merike Piirsalu
|
AS Sangar |
|
Mirje Burmeister
|
Tallinna
Tööstushariduskeskus |
|
Inna Soonurm
|
Riiklik Eksami- ja
Kvalifikatsioonikeskus |
|
Heli Olde
|
Tallinna
Kergetööstustehnikum |
|
Teele Peets
|
Tallinna
Tehnikaülikool |
|
Reet Kallo
|
ekspert |
Ajavahemikus 3. november – 12.
november 2003 viidi läbi kutsestandardi kavandi arvamusküsitlus, mille käigus
kutsestandardi uustöötluse kavandit tutvustati 63 ettevõttele ja
koolitusasutusele.
Õmblusala juht V
kvalifikatsiooni sisaldava kutsestandardi lõppredaktsiooni koostamisel on
eeltoodud töörühm arvestanud kutsestandardi kavandi kohta arvamusküsitlusel
tehtud ettepanekuid ja märkusi.
Kutsestandardi koostamisel
on arvestatud rahvusvaheliselt kasutatavate kutseoskusnõuetega.
Õmblusala juht V
kvalifikatsiooni sisaldav kutsestandard on koostatud esmakordselt.
Õmblusala juht V
kvalifikatsiooni sisaldav kutsestandard on kinnitatud 1. detsembril 2003. a.
Kergetööstuse Kutsenõukogu otsusega nr. 7.
Kutsestandardis sisalduv kutsekvalifikatsioon on
registrisse kantud.
1 KASUTUSALA
1) töötajate
kvalifikatsiooninõuete kindlaksmääramine
2)
õppekavade, koolitusprogrammide väljatöötamine
3)
eksaminõuete väljatöötamine, kutsekvalifikatsiooni tõendamine ja hindamine
4)
aluse andmine rahvusvaheliste kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide
võrdlemiseks
2 KUTSEKVALIFIKATSIOONISÜSTEEMI TERMINID
Kutsestandard – dokument,
mis määrab kindlaks kutsekvalifikatsioonist tulenevad nõuded teadmistele,
oskustele, vilumustele, kogemustele, väärtushinnangutele ja isikuomadustele.
Kutsekvalifikatsioon –
antud kutsealal nõutav kompetentsuse tase, mida tunnustatakse kas reguleeritud,
ajalooliselt või rahvusvaheliselt kujunenud nõuete alusel. Kõik kutsed ei eelda
kutsekvalifikatsioonide fikseerimist I kuni V tasemeni. Iga konkreetse kutse
kvalifikatsioonid määrab kindlaks kutsenõukogu.
I tase – lihtsate tööülesannete
täitmine sarnastes olukordades; põhilised kutsealased oskused ja teadmised on
omandatud enamasti läbi koolituse; vajadusel juhendatakse töö käigus; vastutab
oma tööülesannete täitmise eest.
II tase – põhiliste
tööülesannete täitmine erinevates olukordades; lisaks kutsealastele oskustele ja
teadmistele omab vilumust ja kogemust; töötaja töötab iseseisvalt; vastutab oma
tööülesannete täitmise eest.
III tase – keerukate
tööülesannete täitmine erinevates ja vahelduvates olukordades; omab kutsealast
meisterlikkust; valmisolek kutsealaste oskuste ja teadmiste edasiandmiseks või
laialdased kutsealased oskused ja teadmised on omandatud läbi koolituse;
valmisolek korraldada ressursside jagamist ja teiste tööd ning vastutada selle
eest.
IV tase – erinevate, keerukate, analüüsimist ja otsustamist
eeldavate tööülesannete täitmine muutuvates olukordades; laialdased kutsealased
teadmised ja oskused, millele lisanduvad kogemused ja vilumused või
juhtimisalased teadmised; korraldab ressursside jagamist ja teiste tööd ning
vastutab selle eest.
V tase – teadmiste laiendamist,
probleemide lahendamist, teaduslike teooriate ja mõistete rakendamist,
olema-solevate teadmiste süstematiseerimist, edasiarendamist ja õpetamist
eeldatavate tööülesannete täitmine muutuvates olukordades, kõrgel tasemel kutse-
ja erialased teadmised, oskused, millele lisanduvad kogemused ja vilumused või
juhtimisalased teadmised; korraldab ressursside jagamist ja teiste tööd ning
vastutab selle eest.
Kõik kutsed ei eelda
kvalifikatsioonitasemete fikseerimist I kuni V tasemeni. Iga konkreetse kutse
kvalifikatsiooni-tasemed, sealhulgas vajaduse korral ka haridusnõuded, määrab
kindlaks kutsenõukogu.
Õmblusala juhtimise kutsealal
on kutsekvalifikatsioonisüsteemis V kutsekvalifikatsioon.
Kutseoskusnõuded
Üldoskused ja -teadmised –
tegevusvaldkondi läbivad nõuded üldistele oskustele ja teadmistele.
Põhioskused ja -teadmised –
kutsealal tegutsemiseks vajalikud nõuded oskustele ja teadmistele.
Erioskused ja -teadmised –
nõuded oskustele ja teadmistele, mis on seotud spetsialiseerumisega.
Lisaoskused ja -teadmised –
soovituslikud oskused ja teadmised, mis toetavad ja laiendavad kutseoskusi või
seonduvad lisakvalifikatsiooniga.
Isikuomadused ja võimed – nõuded
kutsealal töötamiseks eeldatavatele isiku- ja isiksuslikele omadustele ja
füüsilistele võimetele.
Konkreetsete teadmiste ja oskuste tasemete
kirjeldused
Algtase – mõistete, faktide ja
põhimõtete teadmine; põhiliste töövõtete valdamine.
Kesktase – mõistete ja faktide
tõlgendamine ja võrdlemine, seoste loomine; mitmekesiste töövõtete valdamine.
Kõrgtase – seostatud faktide
alusel analüüsimine, prognoosimine, järeldamine, üldistamine, hindamine;
mitmekesiste keerukate töövõtete valdamine.
3 KUTSESTANDARDIGA SEONDUVAD STATISTILISED KOODID
Eesti Majanduse Tegevusalade
Klassifikaatori
järgi kuulub õmblusala juht tekstiilitootmise, kood 17.4, rõiva-tootmise, kood
18 ning nahktoodete tootmise, kood 19, valdkondadesse.
Ametite Klassifikaatori
järgi kuulub õmblusala juht 1. pearühma “ Seadusandjad, kõrgemad ametnikud ja
juhid”, kood 1222
4 KUTSEKVALIFIKATSIOON
Eesti
keeles: Õmblusala juht V
Inglise keeles: Manager in the sewing field V
Vene keeles: Менеджер швейной деятельности V
5 KUTSEKIRJELDUS
Õmblusala juht töötab õmblustoodete loomise,
tootmise ja vahendamisega tegelevas ettevõttes.
Tema põhitööks on õmblustoodete
valmistamise protsesside koordineerimine. Õmblusala juhi vastutusvaldkonda
kuuluvad nii ostmise, tootmise-, müügi- kui ka finantsküsimused. Ta juhib
tootmise planeerimist, tootmisprotsesside projekteerimist ning tootmisprotsessi
struktuuri planeerimist ning osaleb ettevõtte arengustrateegia väljatöötamisel
ning efektiivsuse analüüsil. Õmblusala juht sõlmib lepinguid ning tagab nende
täitmise. Ta osaleb tootmismaterjalide ning -võimsuse müügi ja ostmise
planeerimisel.
Vajalik on inimeste ja
materiaalsete ressursside juhtimise oskus, orienteeritus tulemusele ja
paindlikkus. Edukas töötamine kutsealal eeldab pidevat enesetäiendamist.
Kutse eeldab iseseisvat ja
kiiret otsustamis- ning väga head organiseerimisvõimet. Töö nõuab probleemide
nägemise ja nende lahendamise oskust, arenenud sõnastamisoskust, pinge-
ja stressitaluvust. Tööga toimetuleku oluliseks eelduseks on väga hea
suhtlemisoskus, enesekindlus, kehtestavus, võime inimesi mõjutada ning oskus
kujundada koostöövalmis meeskond.
Õmblusala juht V kvalifikatsiooni taotlemise
eelduseks on erialane kõrgharidus, nõutav on 3-aastane erialane töökogemus
spetsialisti või juhi ametikohal.
6
KUTSEOSKUSNÕUDED
6.1
Üldoskused ja -teadmised
6.1.1
Tööõigus – kesktase
6.1.2
Töökeskkonna ohutus
1) tööohutus
2)
töötervishoid
3) tööhügieen
4)
jäätmekäitlus
5) esmaabi
6.1.3 Suhtlemine – kõrgtase
1)
suhtlemisteooria põhimõisted
2)
erinevate suhtlustehnikate valdamine – verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine,
sealhulgas efektiivne
kuulamine, kehakeel, kehtestav käitumine jms
3)
kiire orienteerumine situatsioonis, rollitaju
4)
läbirääkimistehnikate valdamine
5)
meeskonnatööoskus
6.1.4
Klienditeenindus – kõrgtase
1)
teeninduskultuuri alused
2)
müügitehnikad
3) erinevate
klientide vajaduste hindamine
4)
konfliktide lahendamine, kiituste ja kaebuste käsitlemine
5) positiivse
mulje loomine
6.1.5 Keeleoskus (vt lisa A)
1) eesti keel –
kõrgtase
2) 2 võõrkeelt
– kesktase
6.1.6
Arvutioskus – AO1 – AO7 (vt lisa B)
6.1.7
Asjaajamine – kesktase
6.1.8
Ettevõtluskeskkonna alased teadmised - kesktase
6.1.9
Ärieetika – kõrgtase
6.2 Põhioskused ja -teadmised
6.2.1
Organisatsiooni juhtimine
1)
juhtimisteooria
2)
organisatsioonikäitumise olemus ja põhimõisted
3)
projektijuhtimine
4)
organisatsioonisisene suhtekorraldus
5) inimeste
juhtimine, motiveerimine, arendamine
6.2.2
Rahvusvaheline majandus – kesktase
6.2.3
Majandusarvestus – kesktase
6.2.4
Turundus – kõrgtase
1) turunduse ja
tootearenduse vahelised seosed
2)
tootearenduse ja tootmise vahelised seosed
3) turunduse ja
tootmise vahelised seosed
6.2.5
Kutsealaga seonduvad õigusaktid – kesktase
6.2.6
Õmblemise ajalugu
6.2.7
Õmblusvaldkonna arengusuunad
6.2.8
Erinevate tooteliikide tootmine
6.2.9
Kutsealane terminoloogia sh ühes võõrkeeles – kesktase
6.2.10 Tootmise
planeerimine ja juhtimine
6.2.11
Tootmislogistika – kõrgtase
6.2.12 Ettevõtte
efektiivsuse analüüs – kõrgtase
6.2.13
Kvaliteedijuhtimise süsteemid – kesktase
6.3 Isikuomadused ja
võimed
1) loogiline
mõtlemine
2) hea mälu
3)
koostöövalmidus
4)
kohanemisvõime (pinge- ja stressitaluvus)
5) avatus
muudatustele
6) kehtestavus
7) iseseisvus
8)
vastutusvõime (usaldatavus, kohusetunne, enesedistsipliin), soov võtta vastutust
9) enesekindlus
10)
kontsentreerumisvõime
11)
delegeerimisvõime
12) ruumiline
kujutlusvõime
13) õpivalmidus
14) kannatlikkus,
püsivus
15) hoolikus ja
täpsus
16) analüüsivõime
7 KEHTIVUSAEG
Kutsestandard kehtib 4 aastat.
Vastavalt vajadusele võib standardit muuta enne standardi kehtivusaja lõppu.
KEELTE OSKUSTASEMETE
KIRJELDUSED
Lisa A
Alljärgnevates nõuetes on
lähtutud Eesti Vabariigi keeleseaduses kasutatavatest riigikeele
oskuskategooriatest, laiendades samad nõuded võõrkeelele.
Eristatakse kolme
keeleoskustaset:
Algtase
– keele piiratud
suuline ja elementaarne kirjalik oskus. Isik tuleb toime tuttavates
keelekasutusolukordades, saab aru selgest kõnest igapäevaelu puudutavatel
teemadel, mõistab üldjoontes lihtsama teksti sisu ning oskab täita lihtsaid
tüüpdokumente ja kirjutada lühikesi tarbetekste.
Kesktase
– keele suuline
ja piiratud kirjalik oskus. Isik tuleb toime mitmekesistes
keelekasutusolukordades, saab aru normaalse tempoga kõnest, mõistab raskusteta
igapäevaelu kajastavate tekstide sisu, suudab kirjutada oma tegevusvaldkonda
puudutavaid tekste.
Kõrgtase –
keele suuline
ja kirjalik oskus. Isik väljendab ennast vabalt, sõltumata
keelekasutusolukorrast, saab aru ka kiire tempoga kõnest, mõistab raskusteta
keerulisemate tekstide sisu, suudab kirjutada stiililt ja funktsioonilt
erinevaid tekste.
ARVUTI KASUTAMISE OSKUS
Lisa B
Arvutikasutaja oskustunnistus –
AO (ECDL/ICDL – The European Computer Driving Licence/The International Computer
Driving Licence) tõendab selle omaja praktilisi põhioskusi laiatarbe tarkvara
kasutamisel. (AO tunnistuse omamine ei ole kutsekvalifikatsiooni taotlemisel
kohustuslik.)
7 moodulit:
AO1 – Infotehnoloogia
põhimõisted ja infoühiskond
AO2 – Arvuti kasutamine ja
failihaldus
AO3 – Tekstitöötlus
AO4 – Tabelitöötlus
AO5 – Andmebaasid
AO6 – Esitlus
AO7 – Informatsioon ja
kommunikatsioon
AO1 INFOTEHNOLOOGIA PÕHIMÕISTED JA
INFOÜHISKOND
1. Põhimõisted
2. Riistvara
3. Mälu
4. Tarkvara
5. Arvutivõrgud
6. Arvutid
igapäevaelus
7.
Infotehnoloogia ja ühiskond
8. Turvalisus,
õiguskaitse ja seadusandlus
9.
Infotehnoloogia ja Eesti
AO2 ARVUTI KASUTAMINE JA FAILIHALDUS
1.
Elementaaroskused
2. Töölaud
3. Failihaldus
4. Failide
lihtne redigeerimine
5. Prindihaldus
AO3 TEKSTITÖÖTLUS
1. Alustamine
2.
Põhioperatsioonid
3. Kujundamine
(vormindamine)
4. Dokumendi
viimistlemine
5. Printimine
6. Muud oskused
AO4 TABELITÖÖTLUS
1.
Elementaaroskused
2.
Põhioperatsioonid
3. Valemid ja
funktsioonid
4. Kujundamine
(vormindamine)
5. Diagrammid
ja objektid
6. Printimine
AO5 ANDMEBAASID
1. Alustamine
2. Andmebaasi
loomine
3. Vormi
kasutamine
4.
Informatsiooni otsimine
5. Aruanded
AO6 ESITLUS
1.
Elementaaroskused
2.
Põhitegevused
3. Vormindamine
4. Graafika ja
diagrammid
5. Printimine
ja levitamine
6. Slaidiseansi
efektid
7. Slaidiseansi
vaatamine
AO7 INFORMATSIOON JA KOMMUNIKATSIOON
1. Veebi
kasutamise elementaaroskused
2. Veebis
navigeerimine
3. Otsing
veebis
4. Järjehoidjad
(bookmarks)
5.
Elektronposti kasutamise elementaaroskused
6. Kirjavahetus
7.
Adresseerimine
8. Postkasti
haldamine
9. Listid ja
uudisgrupid
Statistical classification of economics activities in the European Community
(NACE) eestindatud versioon
International Standard Classification of Occupations (ISCO-88) eestindatud
versioon
|