|
KUTSESTANDARDID /
Tekstiiliseadmete operaator I, II
EESSÕNA
See kutsestandard sisaldab asjaomaste institutsioonide poolt kokkulepitud
nõudeid tekstiiliseadmete operaatori I, II ja III kvalifikatsioonile.
Kutsestandardi kavandi koostas Kergetööstuse Kutsenõukogu juurde moodustatud
tekstiilitööstuse töörühm koosseisus:
Tiina Verner- AS Baltex 2000
Urmas Mägi- AS Sindi Elastonia
Kadri Rattasepp- Kreenholmi Valduse AS
Leena Karvanen- Sindi Lanka
Ilmar Seppenen- Sindi Lanka
Inna Soonurm- Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus
Maia Erich- Sindi Kergetööstuskool
Lilia Zadoro˛njuk- Tallinna Tööstushariduskeskus
Ajavahemikus 12. – 22. 11. 2001 viidi läbi kutsestandardi kavandi
arvamusküsitlus, millesse kaasati 11 ettevõtte ja koolitaja esindajad Eesti
erinevatest piirkondadest.
Tekstiiliseadmete operaatori I , II ja III kvalifikatsiooni sisaldava
kutsestandardi lõppredaktsiooni koostamisel on töörühm arvestanud kutsestandardi
kavandi kohta arvamusküsitlusel tehtud ettepanekuid ja märkusi.
Kutsestandardi koostamisel on arvestatud Suurbritannia NVQ-de (National
Vocational Qualifications – rahvuslikud kutsekvalifikatsioonid)
kutseoskusnõuetega ja Soome kutsekvalifikatsiooninõuetega (näyttotutkintojen
kuvaukset).
Tekstiiliseadmete operaatori I, II ja III kvalifikatsiooni sisaldav
kutsestandard on koostatud esmakordselt.
Tekstiiliseadmete operaatori I, II ja III kvalifikatsiooni sisaldav
kutsestandard on kinnitatud 10.12.2001.a Kergetööstuse Kutsenõukogu otsusega nr.
4
Kutsestandardis sisalduvad kvalifikatsioonid on registrisse kantud …
1 KASUTUSALA
1) töötajate kvalifikatsiooninõuete kindlaksmääramine
2) õppekavade, koolitusprogrammide väljatöötamine
3) eksaminõuete väljatöötamine, kutsekvalifikatsiooni tõendamine ja hindamine
4) aluse andmine rahvusvaheliste kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide
võrdlemiseks
2 KUTSEKVALIFIKATSIOONISÜSTEEMI TERMINID
Kutsestandard – dokument, mis määrab kindlaks kutsekvalifikatsioonist
tulenevad nõuded teadmistele, oskustele, vilumustele, kogemustele,
väärtushinnangutele ja isikuomadustele.
Kutsekvalifikatsioon – kutsealal nõutav kompetentsuse tase, mida
tunnustatakse kas reguleeritud, ajalooliselt või rahvusvaheliselt kujunenud
nõuete alusel.
Kõik kutsed ei eelda kvalifikatsioonide fikseerimist kõigil viiel tasemel.
Iga konkreetse kutse kvalifikatsioonid määratleb kutsenõukogu.
I tase – lihtsate tööülesannete täitmine sarnastes olukordades;
põhilised kutsealased oskused ja teadmised on omandatud enamasti läbi koolituse;
vajadusel juhendatakse töö käigus; vastutab oma tööülesannete täitmise eest.
II tase – põhiliste tööülesannete täitmine erisugustes olukordades;
lisaks kutsealastele oskustele ja teadmistele omab vilumust ja kogemust; töötaja
töötab iseseisvalt; vastutab oma tööülesannete täitmise eest.
III tase – keerukate tööülesannete täitmine erinevates ja vahelduvates
olukordades; omab kutsealast meisterlikkust; valmisolek kutsealaste oskuste ja
teadmiste edasiandmiseks või laialdased kutsealased oskused ja teadmised on
omandatud läbi koolituse; valmisolek korraldada ressursside jagamist ja teiste
tööd ning vastutada selle eest.
IV tase – erisuguste, keerukate, analüüsimist ja otsustamist eeldavate
tööülesannete täitmine muutuvates olukordades; laialdased kutsealased teadmised
ja oskused, millele lisanduvad kogemused ja vilumused või juhtimisalased
teadmised; korraldab ressursside jagamist ja teiste tööd ning vastutab selle
eest.
V tase – teadmiste laiendamist, probleemide lahendamist, teaduslike
teooriate ja mõistete rakendamist, olemasolevate teadmiste süstematiseerimist,
edasiarendamist ja teiste õpetamist eeldatavate tööülesannete täitmine
muutuvates olukordades, kõrgel tasemel kutse- ja erialased teadmised, oskused,
millele lisanduvad kogemused ja vilumused või juhtimisalased teadmised;
korraldab ressursside jagamist ja teiste tööd ning vastutab selle eest.
KUTSEOSKUSNÕUDED
Üldoskused ja -teadmised – tegevusvaldkondi läbivad nõuded üldistele
oskustele ja teadmistele.
Põhioskused ja -teadmised – kutsealal tegutsemiseks vajalikud nõuded
oskustele ja teadmistele.
Erioskused ja -teadmised – nõuded oskustele ja teadmistele, mis on
seotud spetsialiseerumisega.
Lisaoskused ja -teadmised – soovituslikud oskused ja teadmised, mis
toetavad ja laiendavad kutseoskusi või seonduvad lisakvalifikatsiooniga.
Isikuomadused ja võimed – nõuded kutsealal töötamiseks eeldatavatele
isiku- ja isiksuslikele omadustele ja füüsilistele võimetele.
KONKREETSETE TEADMISTE JA OSKUSTE TASEMETE KIRJELDUSED
Algtase – mõistete, faktide ja põhimõtete teadmine; põhiliste
töövõtete valdamine.
Kesktase – mõistete ja faktide tõlgendamine ja võrdlus, seoste
loomine; mitmekesiste töövõtete valdamine.
Kõrgtase – seostatud faktide alusel analüüsimine, prognoosimine,
järeldamine, üldistamine, hindamine; mitmekesiste komplitseeritud töövõtete
valdamine.
3 KUTSESTANDARDIGA SEONDUVAD STATISTILISED KOODID
Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaatori järgi kuulub tekstiiliseadmete
operaatori tegevus tekstiilitööstuse valdkonda, kood 17.
Ametite Klassifikaatori järgi kuulub tekstiiliseadmete operaator 8. pearühma
“Seadme- ja masinaoperaatorid”, kood 826.
4 KUTSEKVALIFIKATSIOON
Eesti keeles: Tekstiiliseadmete operaator I, II, III
Inglise keeles: Textile machinery operator I, II, III
Vene keeles: Оператор текстильного оборудования I, II, III
5 KUTSEKIRJELDUS
Tekstiilitööstus hõlmab tekstiilkiudude ettevalmistamist, lõnga, riide,
trikookanga ja tekstiiltoodete (v.a. rõivad) tootmist ning viimistlemist.
Tekstiiliseadmete operaator töötab tekstiilitööstuse ettevõttes, kus ta
teenindab tekstiiliseadmeid ketruse, kudumise, laustekstiili valmistamise,
viimistlemise või muus tekstiilitootmise valdkonnas. Tekstiiliseadmete
operaatori kutse sisaldab erinevaid tekstiilitöötlemise erialasid, mis sõltuvad
valitud tootmisvaldkonnast, töödeldavast toorainest ja tehnoloogilise protsessi
seadmetest.
Tekstiiliseadmete operaator peab tundma tekstiilitööstuse tehnoloogilise
protsessi eesmärki ja olemust, erialatehnoloogiat, tekstiilmaterjale ning oskama
kasutada seadmeid ja abivahendeid.
Tema tööks on tekstiiliseadmete teenindamine, jälgimine ja hooldamine, et
tagada tehnoloogiaprotsessi katkematu kulgemine ning kvaliteetne toodang.
Tekstiiliseadmete operaatori töö eeldab tööjuhendite täitmist, iseseisva ja
meeskonnatöö oskust, vastutustunnet, tähelepanelikkust, hoolikust ja püsivust.
Töös on oluline liigutuste kiirus, täpsus ja koordinatsioon ning sõrmede osavus.
Tekstiilitööstuse tehnoloogia kiire areng ning tootmises kasutatavad
kaasaegsed ja pidevalt täiustuvad seadmed eeldavad operaatorilt õpivõimet ja
tahet areneda.
Kutse eeldab head füüsilist vormi, vaimset ja füüsilist sobivust ning
vastupidavust üheaegselt mitme tekstiiliseadme teenindamisel. Oluline on hea
nägemine ning värvide ja toonide eristamise võime.
Tekstiiliseadmete operaatori töökeskkonnas võib olla müra. Tekstiilkiudude
töötlemisel ja seadmete puhastamisel tekkiv tolm võib tundlikel inimestel
põhjustada allergiat.
Tekstiiliseadmete operaator I on läbinud kutsealase koolituse ning omab
teoreetilisi teadmisi erinevate tekstiilitööstuse tootmisvaldkondade kohta. Ta
on väheste kogemustega töötaja, kes tuleb toime tootmisvaldkonna ühe eriala
põhiliste tööülesannetega ning vajab juhendamist.
I kutsekvalifikatsiooni taotlemisel on nõutav kutsealane koolitus ja
põhiharidus.
Tekstiiliseadmete operaator II on vilunud oskustöötaja, kes on omandanud
oskuse töötamiseks kahel või mitmel siduserialal oma tootmisvaldkonnas. Ta tuleb
iseseisvalt toime erisuguste tööülesannetega erinevates olukordades.
II kutsekvalifikatsiooni taotlemisel on nõutav kutsealane koolitus,
põhiharidus ning vähemalt 2-aastane töökogemus tekstiiliseadmete operaatorina.
Tekstiiliseadmete operaator III on oma kutseala meister, kes on omandanud
enamuse siduserialadest oma tootmisvaldkonnas ning kes tuleb toime keerukate
tööülesannetega muutuvates olukordades. Ta on võimeline juhendama teisi
töötajaid ja õpilasi ning edasi andma kutsealaseid oskusi, valmis vastutama
ressursside jagamise ning teiste töö tulemuste eest.
III kutsekvalifikatsiooni taotlemisel on nõutav kutse- ja juhtimisalane
täiendkoolitus, keskharidus ning 3-aastane töökogemus tekstiiliseadmete
operaatorina.
6 KUTSEOSKUSNÕUDED
6.1 Üldoskused ja -teadmised
6.1.1 Majandus - I, II algtase; III kesktase
6.1.2 Õigusaktid - I, II algtase; III kesktase
1) tööõigus
2) kutsetegevust reguleerivad õigusaktid
6.1.3 Töökeskkonna ohutus
1) töötervishoid ja -ohutus
2) tuleohutus
3) elektriohutus
4) esmaabi
5) jäätmekäitlus
6.1.4 Suhtlemine - I, II algtase; III kesktase
6.1.5 Arvutioskus - AO1, AO2, AO3, AO4 (vt lisa A)
6.1.6 Keeleoskus (vt lisa B)
1) eesti keel - I, II algtase; III kesktase
2) inglise keel – I, II taseme nõue puudub; III algtase
6.1.7 Juhtimine - I, II nõue puudub; III algtase
6.2 Põhioskused ja -teadmised
6.2.1 Kergetööstuse, sh tekstiilitootmise ajalugu ning arengusuunad
6.2.2 Kutsealane terminoloogia eesti ja inglise keeles - I, II algtase; III
kesktase
6.2.3 Tehnilise dokumentatsiooni lugemine- I algtase; II kesktase; III
kõrgtase
6.2.4 Tekstiilkiudude esmatöötlemine
6.2.5 Tekstiilmaterjalide liigid ja omadused
6.2.6 Tekstiilitööstuse tehnoloogilised protsessid (tootmisvaldkonnad)
1) Ketrus:
a) puuvillaketrus: kohestamine, kraasimine, kammkraasimine, lintide liitmine
ja venitamine, heietamine, ketramine, dubleerimine, korrutamine, poolimine,
b) villaketrus: kohestamine, emulgeerimine, kraasimine, lintide liitmine ja
venitamine, heietamine, ketramine, lõnga aurutamine, dubleerimine, poolimine,
korrutamine
c) linaketrus: sugemine, emulgeerimine, kohestamine, kraasimine, lintide
liitmine ja venitamine, kuiv- ja märgketramine, poolimine
2) Kanga kudumine: lõime- ja koepoolimine, käärimine, mettimine, niietamine,
sõlmimine, kudumine, prakeerimine
3) Viimistlemine: pleegitamine, merseriseerimine, värvimine, trükkimine,
lõppviimistlemine
4) Muude tekstiilmaterjalide tootmine
a) laustekstiilmaterjalide tootmine ja –toodete valmistamine
b) trikookanga tootmine, suka- ja soki, pitsi-, nööri-, köie-, trossi- ja
võrgutootmine ning vaipade ja vaipkatete tootmine jms
6.2.7 Tekstiiliseadmete- ja masinate tundmine ning kasutamine vastavalt
valitud tehnoloogilisele protsessile (tootmisvaldkonnale)
1) tekstiiliseadmete ehitus ja tööpõhimõtted
2) tekstiiliseadmete mehhanismid ja nende ülesanded
6.2.8 Töökorraldus
1) oma töökoha ettevalmistamine ja töö korraldamine vastavalt
ratsionaalsetele töövõtetele
2) seadmete ja abivahendite tööks ettevalmistamine, teenindamine, hooldus ja
korrashoid
6.2.9 Kvaliteedikontrolli tagamine
1) tekstiilmaterjalide, tooraine, pooltoodete ja valmistoodangu omadused
2) defektide mõju järgmisele töölõigule tehnoloogilises protsessis ja
valmistoodangus
3) normdokumendid
6. 3 Lisaoskused- ja teadmised (vabalt valitavad, soovituslikud)
6.3.1 Tekstiiliseadmete seadistamine
6.4.1 Isikuomadused ja võimed
1) kontsentreerumisvõime
2) loogiline mõtlemine
3) kohanemisvõime (pinge- ja stressitaluvus)
4) vastutusvõime (usaldatavus, kohusetunne, enesedistsipliin)
5) iseseisvus
6) hoolikus ja täpsus
7) koostöövalmidus, meeskonnatööoskus
8) õpivalmidus
9) kannatlikkus, püsivus
10) kiirus ja liigutuste hea koordinatsioon (käed, jalad, silmad)
11) füüsilise koormuse taluvus
7 KEHTIVUSAEG
Kutsestandard kehtib 4 aastat. Vastavalt vajadusele võib standardit muuta enne
standardi kehtivusaja lõppu.
Lisa A
ARVUTI KASUTAMISE OSKUS
Arvutikasutaja oskustunnistus – AO (ECDL/ICDL – The European Computer Driving
Licence/The International Computer Driving Licence) tõendab selle omaja
praktilisi põhioskusi laiatarbe tarkvara kasutamisel. (AO tunnistuse omamine ei
ole kutsekvalifikatsiooni taotlemisel kohustuslik.)
7 moodulit:
AO1 – Infotehnoloogia põhimõisted ja infoühiskond
AO2 – Arvuti kasutamine ja failihaldus
AO3 – Tekstitöötlus
AO4 – Tabelitöötlus
AO5 – Andmebaasid
AO6 – Esitlus
AO7 – Informatsioon ja kommunikatsioon
AO1 INFOTEHNOLOOGIA PÕHIMÕISTED JA INFOÜHISKOND:
1. Põhimõisted
2. Riistvara
3. Mälu
4. Tarkvara
5. Arvutivõrgud
6. Arvutid igapäevaelus
7. Infotehnoloogia ja ühiskond
8. Turvalisus, õiguskaitse ja seadusandlus
9. Infotehnoloogia ja Eesti
AO2 ARVUTI KASUTAMINE JA FAILIHALDUS:
1. Elementaaroskused
2. Töölaud
3. Failihaldus
4. Failide lihtne redigeerimine
5. Prindihaldus
AO3 TEKSTITÖÖTLUS:
1. Alustamine
2. Põhioperatsioonid
3. Kujundamine (vormindamine)
4. Dokumendi viimistlemine
5. Printimine
6. Muud oskused
AO4 TABELITÖÖTLUS:
1. Elementaaroskused
2. Põhioperatsioonid
3. Valemid ja funktsioonid
4. Kujundamine (vormindamine)
5. Diagrammid ja objektid
6. Printimine
Lisa A
AO5 ANDMEBAASID:
1. Alustamine
2. Andmebaasi loomine
3. Vormi kasutamine
4. Informatsiooni otsimine
5. Aruanded
AO6 ESITLUS:
1. Elementaaroskused
2. Põhitegevused
3. Vormindamine
4. Graafika ja diagrammid
5. Printimine ja levitamine
6. Slaidiseansi efektid
7. Slaidiseansi vaatamine
AO7 INFORMATSIOON JA KOMMUNIKATSIOON:
1. Veebi kasutamise elementaaroskused
2. Veebis navigeerimine
3. Otsing veebis
4. Järjehoidjad (bookmarks)
5. Elektronposti kasutamise elementaaroskused
6. Kirjavahetus
7. Adresseerimine
8. Postkasti haldamine
9. Listid ja uudisgrupid
Lisa B
KEELTE OSKUSTASEMETE KIRJELDUSED
Alljärgnevates nõuetes on lähtutud Eesti Vabariigi keeleseaduses kasutatavatest
keeleoskustasemetest, laiendades samad nõuded võõrkeelele.
Eristatakse kolme keeleoskustaset:
Algtase – keele piiratud suuline ja elementaarne kirjalik oskus. Isik tuleb
toime tuttavates keelekasutusolukordades, saab aru selgest kõnest igapäevaelu
puudutavatel teemadel, mõistab üldjoontes lihtsama teksti sisu ning oskab täita
lihtsaid tüüpdokumente ja kirjutada lühikesi tarbetekste.
Kesktase – keele suuline ja piiratud kirjalik oskus. Isik tuleb toime
mitmekesistes keelekasutusolukordades, saab aru normaalse tempoga kõnest,
mõistab raskusteta igapäevaelu kajastavate tekstide sisu, suudab kirjutada oma
tegevusvaldkonda puudutavaid tekste.
Kõrgtase – keele suuline ja kirjalik oskus. Isik väljendab ennast vabalt,
sõltumata keelekasutusolukorrast, saab aru ka kiire tempoga kõnest, mõistab
raskusteta keerulisemate tekstide sisu, suudab kirjutada stiililt ja
funktsioonilt erinevaid tekste.
|
