|
EESTI RÕIVA- JA TEKSTIILILIIT
P Õ H I K I R I
Mittetulundusühingu EESTI RÕIVA- JA TEKSTIILILIIT põhikiri on kinnitatud 19.
mail 1993 sõlmitud asutamislepinguga ja viidud kooskõlla mittetulundusühingute
seadusega 03. aprillil 1997 toimunud üldkoosoleku otsusega ning muudetud 29.
mail 2003 toimunud üldkoosoleku otsusega.
I. ÜLDSÄTTED
1.
EESTI RÕIVA- JA TEKSTIILILIIT (edaspidi LIIT) on rõiva- ja
tekstiilitootmisega tegelevate füüsiliste ja juriidiliste isikute
vabatahtlik mittetulunduslik ühendus.
2. LIIDU ametlik nimetus on EESTI
RÕIVA- JA TEKSTIILILIIT (lühend ERTL).
3. LIIDU asukohaks on Eesti Vabariik,
Tallinn.
4. LIIT on iseseisev eraõiguslik
juriidiline isik, kes omab iseseisvat bilanssi ja arvelduskontot.
LIIDUL on oma nimega pitsat ja sümboolika.
5. LIIDU majandusaasta algab 01.
aprillil ja lõpeb 31. märtsil.
6. LIIT juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest ja muudest
õigusaktidest, rahvusvahelistest kokkulepetest ning käesolevast
põhikirjast.
II. LIIDU EESMÄRGID JA TEGEVUSKAVAD
7. LIIDU eesmärgiks on edendada rõiva-
ja tekstiilitööstuse arengut, esindada ja kaitsta Eesti rõiva- ja
tekstiilitootjate ühiseid huve.
8. Eesmärkide saavutamiseks LIIT:
8.1. analüüsib rõiva- ja
tekstiilitööstusharu majandus- ja kaubanduspoliitilisi huve ning annab
ametiisikutele hinnanguid tööstusharu puudutavates küsimustes;
8.2. liikmete volituste alusel esindab
neid kui tööandjaid läbirääkimistel tööstusharu töötajate
organisatsioonidega;
8.3. edendab korralike ettevõtluse
viiside ja ärikommete järgimist;
8.4. arendab oma liikmetele kasulikku
infovahetust, soodustades igati ettevõtjatevaheliste rahvusvaheliste
kontaktide arendamist;
8.5. aitab kaasa rõiva- ja
tekstiilitootmise spetsialistide täiendkoolituse organiseerimisele
ning kutsekoolituse korraldamisele;
8.6. aitab kaasa ühist huvi pakkuvate
majandus-, teadus- ja personaliarengu programmide elluviimisele;
8.7. teeb koostööd
massiteabevahenditega vabariigi üldsuse informeerimiseks LIIDU ja tema
liikmete eesmärkidest ja tegevusest;
8.8. abistab oma liikmeid juriidilistes
küsimustes, korraldab neile konsultatsioone;
8.9. liikmete volituste alusel esindab
neid teistes ettevõtetes ja organisatsioonides Eesti Vabariigis ning
välisriikides;
8.10. teeb koostööd Eesti Vabariigi ja
teiste riikide samalaadsete ühendustega.
9. LIIDUL on õigus astuda teiste
liitude ja ühingute liikmeks.
10. LIIT võib korraldada üritusi, mis on
seotud LIIDU liikmete huvidega (korraldada väljaõpet, näitusi,
avaldada reklaami, välja anda trükiseid jms).
11. LIIDUL on õigus sõlmida Eesti
Vabariigi ja välisriikide juriidiliste ning üksikisikutega rõiva- ja
tekstiilitootmisega seonduvaid lepinguid ja teostada selleks vajalikke
tehinguid.
III. LIIDU
LIIKMESKOND
12. LIIDUL on täisliikmed ja
assotsieerunud liikmed. Nii täisliikmetel kui ka assotsieerunud
liikmetel on üldkoosolekul hääleõigus.
12.1. LIIDU täisliikmeks võivad astuda
tekstiili-, trikotaa˛i- ja õmblusettevõtted kui nad on registreeritud
Eesti Vabariigis, kui nende toodangust enam kui 50% on toodetud Eestis
ja nad on tuntud oma hea maine poolest.
12.2. LIIDU assotsieerunud liikmeks
võivad astuda rõiva- ja/või tekstiilitootmisega seotud
organisatsioonid, kes teostavad oma huvisid läbi LIIDU täisliikmete.
13. LIIDU liikmeks astumiseks on vajalik
esitada kirjalik taotlus. Liikmeks vastuvõtu otsustab volikogu. Kui
volikogu keeldub taotlejat liikmeks vastu võtmast, võib taotleja
nõuda, et tema liikmeks vastuvõtmise otsustab üldkoosolek.
14. LIIDU kõigil liikmetel on õigus:
- valida ja olla valitud LIIDU
juhtorganitesse;
- esitada juhtorganitele arupärimisi ja
ettepanekuid;
- võtta osa LIIDU üritustest ja
kasutada tema abi ning teenuseid;
- kirjaliku avalduse alusel
majandusaasta lõpul LIIDUST välja astuda teatades sellest 3 kuud ette;
- peatada oma liikmelisus LIIDUS 1
aastaks.
15. LIIDU kõik liikmed on kohustatud:
- tunnistama ja täitma käesoleva
põhikirja nõudeid ning LIIDU üldkoosoleku ja volikogu otsuseid;
- õigeaegselt tasuma sisseastumis- ja
liikmemaksu;
- esitama LIIDULE tähtaegselt tõesed
andmed liikmemaksu arvutamiseks vajalike näitajate kohta;
- esitama LIIDULE tõeseid statistilisi
ja muid LIIDU tegevuseks vajalikke andmeid. LIIT käsitleb liikme
andmeid konfidentsiaalsetena;
- teatama LIIDU juhatusele LIIDU
liikmete arvestuse pidamiseks oma asukoha aadressi ja sidevahendite
numbrid ning teatama uued andmed 1 kuu jooksul pärast nende muutumist.
16. Kui liige ei tasu liitumis- ja
liikmemaksu õigeaegselt, tuleb tal maksetähtaja ületanud aja eest
maksta viivist. Viivise suuruse määrab LIIDU juhatus. LIIDU juhatuse
otsusega võib viivist ka mitte rakendada.
17. Kui liige ei täida käesolevast
põhikirjast tulenevaid kohustusi või olulisel määral kahjustab LIITU,
võib juhatus oma sellekohase otsusega teha volikogule ettepaneku liige
LIIDUST välja arvata.
18. LIIDUST väljaarvamisel (lahkumisel
või väljaheitmisel) on liige kohustatud tasuma liikmemaksu kogu
majandusaasta eest.
IV. LIIDU VARALISED VAHENDID
19. LIIDU varad moodustuvad:
- sisseastumis- ja liikmemaksudest;
- sissetulekutest ühekordsete
tuluürituste läbiviimisest;
- kodanike ja juriidiliste isikute
poolt tehtavatest vabatahtlikest eraldistest ja annetustest.
20. LIIT ei vastuta oma liikmete
kohustuste eest ja LIIDU liikmed ei vastuta LIIDU kohustuste eest.
21. LIIT peab raamatupidamise arvestust
ja maksab makse riigi- ja kohalikku eelarvesse seadusandluses
ettenähtud korras.
22. LIIDU tegutsemise ajal ei jaotata
LIIDU tulu ja vara LIIDU liikmete vahel.
V. LIIDU JUHTIMINE.
23. LIIDU juhtorganiteks on liikmete üldkoosolek, volikogu ja juhatus.
Liidu tööorganiks on te-
gevteenistus, mida juhib tegevdirektor. Liidu kontrolliorganiks on
revisjonikomisjon.
24. Üldkoosolek
24.1. LIIDU kõrgeimaks organiks on tema
liikmete üldkoosolek, mille kutsub kokku juhatus vähemalt üks kord
aastas. Üldkoosolekust tuleb informeerida LIIDU liikmeid kirjalikult
vähemalt üks kuu enne selle toimumist.
24.2. LIIDU erakorralise üldkoosoleku
kutsub juhatus kokku omal algatusel või vähemalt 1/10 LIIDU liikmete
kirjalikult esitatud taotlusel.
24.3. Üldkoosolek on otsustusvõimeline,
kui sellel osaleb või on esindatud üle 40% kõigist LIIDU liikmetest.
Kui üldkoosolekul ei osale käesolevas punktis nimetatud arv liikmeid,
on üldkoosoleku juhatajal õigus samal üldkoosoleku toimumise päeval
viia läbi uus üldkoosolek juhul, kui sellisest võimalusest on
üldkoosoleku kokkukutsumise teates liikmeid eelnevalt informeeritud.
Teistkordne üldkoosolek on õiguspädev võtma vastu otsuseid olenemata
osavõtvate liikmete arvust.
24.4. Üldkoosolekut juhatab
üldkoosoleku poolt valitud juhataja.
24.5. Üldkoosoleku otsused loetakse
vastuvõetuks, kui nende poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud
LIIDU liikmetest või nende esindajatest.
24.6. LIIDU põhikirja muutmisega või
tegevuse lõpetamisega seonduvad otsused on õiguspädevad, kui nende
poolt hääletab üle 2/3 koosolekul osalenud LIIDU liikmetest.
24.7. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
- LIIDU eesmärgi muutmine;
- LIIDU põhikirja kinnitamine,
täiendamine ja muutmine;
- volikogu, juhatuse, aga samuti
revisjonikomisjoni liikmete arvu või audiitorkontrolli määramine;
- volikogu ja revisjonikomisjoni
valimine volituste tähtaja määramisega, samuti nende töötasustamise
tingimuste kinnitamine;
- majandusaasta aruannete ning
revisjonikomisjoni või audiitori aruande kinnitamine;
- LIIDU tegevussuundade, vormide ning
tulude ja kulude eelarve kinnitamine;
- sisseastumis- ja liikmemaksu suuruse
ja arvutamise põhimõtete määramine;
Üldkoosolek on pädev vastu võtma
otsuseid ka muudes LIIDU tegevust puudutavates küsimustes, mis ei ole
antud LIIDU teiste organite pädevusse.
25. Volikogu
25.1. Üldkoosolekute vahelisel ajal
täidab üldkoosoleku ülesandeid volinike koosolek ehk volikogu, milles
on 15 liiget.
25.2. Volikogu liikmed valitakse LIIDU
liikmete poolt LIIDU liikmete esindajate hulgast kolmeks aastaks. Kui
volikogu liige kaotab õiguse esindada LIIDU liikmesettevõtet, kelle
esindajana on ta volikokku valitud või kui liikmesettevõte on LIIDUST
välja astunud või arvatud, otsustab tema volituste kehtivuse üle
volikogu. Kui volikogu otsustab volikogu liikme volitused lõpetada,
siis valitakse uus volikogu liige.
25.3. Volikogu peab oma koosolekuid
vähemalt kord kvartalis. Volikogu koosoleku kutsub kokku juhatus;
volikogu koosolekut juhatab juhatuse esimees.
25.4. Volikogu on otsustusvõimeline kui
koosolekul viibib üle poole volikogu liikmete üldarvust.
25.5. Volikogu otsuse vastuvõtmiseks on
nõutav volikogu koosolekul osalenud volikogu liikmete
poolthäälteenamus. Häälte võrdse jagunemise korral määrab otsuse
juhatuse esimehe hääl.
25.6. Volikogu pädevusse kuulub:
- juhatuse liikmete valimine ja nende
tagasikutsumine;
- LIIDU liikmeks vastuvõtmise
otsustamine;
- liikme LIIDUST väljaarvamise
otsustamine;
- LIIDU teiste ühingute ja liitudega
liitumise ja neist välja astumise küsimuste otsustamine;
- üldkoosolekute vahelisel ajal
üldkoosoleku pädevuse kuuluvate ülesannete täitmine, välja arvatud
LIIDU eesmärgi muutmine, põhikirja kinnitamine, täiendamine ja
muutmine, volikogu valimine ning sisseastumis- ja liikmemaksu suuruse
ja arvutamise põhimõtete määramine;
Volikogu on pädev vastu võtma otsuseid
ka muudes LIIDU tegevust puudutavates küsimustes, mis ei ole antud
LIIDU teiste organite pädevusse.
26. Juhatus
26.1. LIIDU tegevust korraldab
3-liikmeline juhatus, kes valitakse volikogu liikmete poolt nende ja
LIIDU tööorgani (tegevteenistuse) juhi hulgast.
26.2. Juhatus määrab oma liikmete
hulgast esimehe ja aseesimehe.
26.3. Juhatus peab oma koosolekuid
vähemalt kord kvartalis.
26.4. Juhatus on otsustusvõimeline kui
koosolekul viibib üle poole juhatuse liikmete üldarvust.
26.5. Juhatuse otsuse vastuvõtmiseks on
nõutav juhatuse koosolekul osalenud juhatuse liikmete
poolthäälteenamus. Häälte võrdse jagunemise korral määrab otsuse
esimehe hääl.
26.6. Juhatuse ülesanded:
- LIIDU juhtimine ja esindamine;
- LIIDU üldkoosoleku kokkukutsumine ja
ettepanekute esitamine päevakorra kohta;
- majandusaasta aruannete
(raamatupidamis- ja tegevusaruanne) esitamine üldkoosolekule;
- tegevdirektori tööle võtmise ja töölt
vabastamise otsustamine, tegevdirektori töötasu määramine;
- ettepanekute tegemine volikogule
liikmete LIITU vastuvõtmise ja LIIDUST väljaarvamise kohta;
- põhikirja muutmis- või
täiendamisettepanekute esitamine üldkoosolekule;
- tegevteenistuse poolt LIIDU rahaliste
vahendite ja materiaalsete väärtuste kasutamise kontrollimine;
- LIIDU kõigi tegevustega seotud
küsimuste otsustamine, välja arvatud üldkoosoleku ja volikogu
pädevusse kuuluvad küsimused.
26.7.
Õigus LIITU
esindada kõikides õigustoimingutes on kuni 100 000.- krooni suurustes
tehingutes LIIDU tegevdirektoril, seda summat ületavates tehingutes
kahel juhatuse liikmel ühiselt.
27. Tegevteenistus.
27.1. LIIDU jooksva tegevuse
juhtimist ning üldkoosoleku, volikogu ja juhatuse otsuste elluviimist
teostab LIIDU tegevteenistus eesotsas tegevdirektoriga.
27.2. Tegevdirektor:
- võtab tööle ja vabastab
tegevteenistuse töötajad, määrab kindlaks nende õigused ja kohustused,
kinnitab töötajate töötasud;
- organiseerib info vahetust ning
koostööd LIIDU liikmete vahel ja liikmete ning juhatuse vahel;
- organiseerib üldkoosolekute, volikogu
ja juhatuse koosolekute kokkukutsumist ja arutuselolevate küsimuste
ettevalmistamist;
- korraldab LIIDU tegevusaruande ja
eelarve koostamist nende esitamiseks juhatusele.
28. Revisjonikomisjon (revident).
- üldkoosoleku või volikogu poolt
valitud revisjonikomisjon (revident) või audiitor kontrollib LIIDU
finantsmajanduslikku tegevust ning esitab üldkoosolekule vastava
aruande.
VI. LIIDU ÜHINEMINE, JAGUNEMINE VÕI
TEGEVUSE LÕPETAMINE
29. LIIDU ühinemine, jagunemine või
tegevuse lõpetamine toimub üldkoosoleku otsusega või muudel seadusega
ettenähtud juhtudel.
30. LIIDU lõpetamisel määrab
üldkoosolek likvideerimiskomisjoni ja kinnitab LIIDU allesjäänud vara
jaotamise korra LIIDU liikmete vahel.
|
